UMTSETFO NOMBOLO 19, 2002
UMTSETFO WELIKHOMISHANE LEKUTFUTFUKISA NEKUVIKELA EMALUNGELO EMIPHAKATSI YEMASIKO, TENKHOLO NETILWIMI, 2002
UMTSETFO
Ngenhloso yekuphumelelisa timiso teMtsetfosisekelo ngekubonelela kubunjwa kweliKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi;
ngekubonelela imisebenti leyengetiwe yaleliKhomishane;
ngekubonelela ikhomfa yavelonkhe yekubonisana;
ngekubonelela kusungulwa nekwemukelwa kwemikhandlu yemiphakatsi; kanye nangekubonela tonkhe tindzaba letiphatselene naloku.
SENDLALELO
NJENGOBE sive seNingizimu Afrika sinemiphakatsi leyehlukahlukene ngekwemasiko, tenkholo kanye netilwimi;
FUTSI NJENGOBE tinchubomgomo tangaphambilini tashiya tibati tekwehlukana nekungalingani emkhatsini walemiphakatsi;
FUTSI NJENGOBE uMtsetfosisekelo uphokophele -
kwelapha lokwehlukana kwangaphambilini;
kusungula umphakatsi longehlukanisi ngekwebuhlanga nangekwebulili, lowesekelwe kumagugu entsandvo yelinyenti, bulungiswa betenhlalakahle kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo;
kutfutfukisa kulingana;
kukhutsata kuhlonishwa nekuvikelwa kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo netilwimi; kanye nekukhutsata lubumbano kulokwehlukahlukana kwetfu;
FUTSI NJENGOBE uMtsetfosisekelo wakhe luchungechunge lwetindlela letitikhungo tekucinisekisa kusimama kwembuso wentsandvo yelinyenti, kufaka ekhatsi liKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi;
FUTSI NJENGOBE liKhomishane ngekugcwalisa umsebenti walo weMtsetfosisekelo kufanele lidlale indzima lesembili ekusiteni ekwakhiweni kwesive saseNingizimu Afrika lesihlangene ngempela lesiboshelwe ekwetsembekeni lokufananako eveni lakitsi nakubo bonkhe bantfu bakitsi;
NGAKO-KE LOMTSETFO AWUPHASISWE yiPhalamende yaseNingizimu Afrika, njengalokulandzelako:-
SICEPHU 1: KUHUNYUSHWA NEKUPHATFWA KWEMTSETFO
Tinchazelo
KuloMtsetfo, ngaphandle nangabe ingcikitsi ikhombisa ngalenye indlela -
Likhomishane? kusho liKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi lephawulwe kusicephu 3;
umkhandlu wemphakatsi? kusho inhlangano yebantfu labatinikele nobe tinhlangano temphakatsi letesekelwe emgomeni wekuhlanganyela ngekukhululeka, lomele umphakatsi wemasiko, wenkholo nobe wetilwimi, kantsi ufaka ekhatsi umkhandlu wetemasiko lobhekeke ngekulandzela sigaba 185 (c) seMtsetfosisekelo;
Sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo? kusho sikhungo lesibhalwe kuShejuli 1 kuMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga-1999);
Indvuna? kusho lilunga leKhabhinethi njengekuphawula kwesigaba 2;
Ikhomfa yavelonkhe yekubonisana? kusho ikhomfa yekubonisana yavelonkhe lehlangane ngaphasi kwesigaba 24,
Luhlangotsi lwembuso? kusho luhlangotsi lwembuso njengalokuchazwe kusigaba 239 seMtsetfosisekelo;
Kumisa? kusho kumisa ngemtsetfosimiso loshaywe ngekwesigaba 39;
loMtsetfo? ufaka ekhatsi nobe ngumuphi umtsetfosimiso loshaywe ngekwesigaba 39.
Kuphatfwa kwemtsetfo
Lomtsetfo uphetfwe lilunga leKhabhinethi lelikhetfwe nguMengameli:
SICEPHU 2: SIMO, TINHLOSO, EMAGUNYA NEMISEBENTI YELIKHOMISHANE
Simo seliKhomishane
LiKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi leliphawulwe kusigaba 181 (c) seMtsettosisekelo -
a. litimele;
b. lingumuntfu-mtsetfweni; futsi c kumele lingakhetsi futsi lisebentise emagunya alo liphindze lente imisebenti yalo ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa nobe kubandlulula.
Tinhloso teliKhomishane
Tinhloso teliKhomishane -
a. kutfutfukisa kuhlonishwa kwemalungelo nekuchubekisa kuvikeleka kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo netilwimi.
b. kutfutfukisa nekugcina kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana nebunye besive emiphakatsini yemasiko, tenkholo netilwimi, lokumiswe esisekelweni sekulingana, kungabandlululi nekuhlanganyela ngenkhululeko;
c. kukhutsata kuhloniphana kumiphakatsi yemasiko, tenkholo netilwimi;
d. kutfutfukisa lilungelo lemiphakatsi lekutfutfukisa emagugu ebuve bayo lanemlandvo bewucindzetelwe ngaphambilini; kanye e. nekwenta tiphakamiso tekusungulwa nobe kwemukelwa kwemikhandlu yemiphakatsi ngekulandzela sigaba 36 nobe 37.
LeliKhomishane lingenta konkhe lokudzingekile nobe lokufanele kute lihlangabetane netinhloso talo, njengobe tiphawulwe esigabeni 4, lokufaka ekhatsi -
a. kuchuba tinhlelo tekwatisa netekufundzisa lokutawutfutfukisa kukhanyelwa kwesive ngetinhloso, umsebenti kanye nalokwentiwa nguleliKhomishane;
b. kuchuba tinhlelo tekutfutfukisa kuhlonishwa nekuchubela embili kuvikeleka kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, yenkholo neyetilwimi;
c. kusita ekutfutfukiseni emasu lasita ekuhlanganyeleni ngalokuphelele nangekukhutsala kwemiphakatsi yemasiko, tenkholo netilwimi ekwakheni sive eNingizimu Afrika;
d. kukhutsata lusha lweNingizimu Afrika kutsi lunake kuba khona kwemiphakatsi lemihibahiba ngekwemasiko, ngekwenkholo nangekwetilwimi kanye nemalungelo ayo;
e. kwelusa, kucwaninga kanye nekuhlolisisa nobe nguluphi ludzaba lolumayelana nemalungelo emiphakatsi yemasiko, yenkholo neyetilwimi;
f. kufundzisa, kukhankhasela, kwecwayisa kanye nekubika nganobe nguluphi ludzaba lolumayelana nemalungelo emiphakatsi yemasiko, yenkholo neyetilwimi;
g. kuveta tindlela tekusombulula kungevani lokungaba semkhatsini wemiphakatsi lehlukene kanjalo nalokungaba ngekhatsi kumphakatsi lowodvwa wemasiko, wenkholo, newetilwimi nobe lokungaba semkhatsini walowo mphakatsi kanye neluhlangotsi lwembuso lapho kunekutsintseka kwemalungelo emphakatsi wemasiko, wenkholo nobe wetilwimi;
h. kwemukela nekusebenta ticelo letimayelana nemalungelo emiphakatsi yemasiko, yenkholo neyetilwimi;
kuveta tincomo kulolo luhlangotsi lwembuso lolufanele mayelana nemitsetfo leshayiwe lecindzetela nobe lokungenteka icindzetele emalungelo emiphakatsi yemasiko, yenkholo neyetilwimi;
j. kwakha nekulondvolota tilulu temininingwane nobe emadathabhesi emiphakatsi netikhungo nabocwephesha bemasiko, tenkholo netilwimi; kanye k. nekuletsa nobe ngabe nguluphi ludzaba lolufanele kutsi lutfole kunakwa litiko lembuso nobe luhlangotsi lwembuso lolufanele lolo ludzaba, nekutsi uma kufaneleka lente tincomo letibhekise kulelo litiko nobe luhlangotsi lwembuso mayelana nekudzingidza lolo ludzaba.
LiKhomishane, kuze lifinyelele emigomeni yalo ngalokufanelekile -
a. lingatimisela luhlu lwebasebenti balo kanye netimiso nemibandzela yekucashwa kwebasebenti balo ngaphasi kwenchubomgomo lemiswe yiNdvuna;
b. lingacasha basebenti nebasebenti labatfunyelelwe kutewuncedzisa etikhundleni teluhlu lwebasebenti balo;
c. lingatfola tinsita tanobe ngubani ngekuvumelana nobe ngemalungiselelo lafanelekile, kufaka ekhatsi tinsita tanobe nguliphi litiko nobe siphatsimandla nobe sikhungo kuvelonkhe nobe esifundzeni, kwenta nobe ngumuphi umsebenti ngco.
d. lingatfola nobe licitse nobe nguwaphi emalungelo emphahla, kepha kuba nemphahla lengahanjiswa kungavumeleka nobe kucitfwe kuphela ngemvume yeNdvuna;
e. lingavula futsi lisebentise i-akhawunti yalo yasebhange, ngaphasi kwembandzela weMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi, 1999 (uMtsetfo No. 1 wanga-1999);
f. lingatsatsa umshwalense wekutivikela ekulahlekelweni, kulimala, bungoti nobe etinkingeni;
g. lingatsatsa tinyatselo letisemtsetfweni, lingamangala nobe livikele nobe ngutiphi tinyatselo letisemtsetfweni egameni lalo;
h. lingangenela imisebenti lesemtsetfweni, lodvwana nobe ngekuhlanganyela nanobe nguyiphi inhlangano eRiphabhuliki nobe kuphi, lecondze kutfutfukisa imigomo yeliKhomishane;
lingatimbandzakanya liphindze lisebentisane netikhungo tangaphandle letenta imisebenti lefanako nalena yeliKhomishane; futsi j. lingenta nanobe yini lehambisana nekwentiwa kwemisebenti yalo.
Kusebentisana emkhatsini kweliKhomishane naletinye tikhungo letisukunyiswe ngumtsetfosisekelo netinhlangotsi tembuso
LiKhomishane -
a. lingenta emalungiselelo lafanele nanobe ngusiphi sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe luhlangotsi lwembuso kutsi kusitwe liKhomishane ekwenteni nanobe ngumuphi wemisebenti yalo kuye ngekufinyelela ngekwemagunya leso sikhungo nobe mtimba unawo ekusita liKhomishane; futsi b. linganiketa ngemagunya alo kunobe ngusiphi sikhungo lesisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe luhlangotsi lwembuso lelinemalungiselelo naso njengobe kungenteka adzingeke ekuniketeni lusito lekuvunyelwene ngalo.
LiKhomishane kufanele libambisane naletinye tikhungo letisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo kanye netinhlangotsi tembuso lapho imisebenti yeliKhomishane ingandlulela nakuleti letinye tikhungo letisukunyiswe ngekwemtsetfosisekelo nobe tinhlangotsi tembuso.
LiKhomishane ngekulandzela sigaba 185 seMtsetfosisekelo lingabika nobe nguluphi ludzaba loluwela ngaphasi kwemisebenti nemagunya alo kuliKhomishane lemaLungelo eLuntfu laseNingizimu Afrika kutsi luphenywe.
Luphenyo lweliKhomishane nobe likomiti leluphenyo
LiKhomishane lingachuba luphenyo ngekwesigaba 5 (e) ngekwalo nobe likhetse lilunga leliKhomishane libe linye nobe ngetulu nobe labanye bantfu labatawuba ngemalunga elikomiti leluphenyo labatawenta luphenyo egameni lalo.
Ngetinjongo tekuphenya, liKhomishane nobe likomiti leluphenyo -
a. lingatfumela umuntfu satiso lesibhaliwe sekumbita kutsi avele embi kweliKhomishane nobe likomiti uma ngabe kufanele ?
kutsi atewuniketa bufakazi; nobe kutsi aletse umculu lophetfwe ngulowo muntfu futsi lophawuliwe elisamaneni lakhe.
b. lingabita nobe ngabe ngubani umuntfu lokhona emhlanganweni, nobe ngabe unikwe incwadzi yekumbita nobe akakaniketwa -
kutsi atewuniketa bufakazi embi kweliKhomishane nobe likomiti, uma ngabe kudzingekile; nobe kutsi aletse umculu logcinwe ngulowo muntfu emhlanganweni;
c. lingafungisa umuntfu lophawulwe endzimeni (b), d. lingaphenya nobe ngumuphi umuntfu lophawulwe endzimeni (c) nobe litfumele umuntfu lomiswe liKomiti nobe liKhomishane kutsi aphenye lowo muntfu uma kufanele; futsi e. lingagcina kwesikhashana lesifanelekile umculu lokhishwe ngekulandzela indzima (b)(ii).
Uma ngabe likomiti leluphenyo likhetselwe kwenta luphenyo egameni leliKhomishane, lelo likomiti kufanele libike liphindze lente tincomo kuleliKhomishane uma luphenyo seluphelile.
Kubika kweliKhomishane a. LiKhomishane kufanele letfule umbiko njalo ngemnyaka macondzana nekwenta kwalo imisebenti yalo esiGungwini saVelonkhe.
b. Emakhophi embiko lophawulwe endzimeni (a) kumele aphindze asatjalaliswe kubantfu netikhungo leticashunwe esigabeni 26 .
SICEPHU 3: KUBUNJWA NEBULUNGA BELIKHOMISHANE
Kubunjwa kweliKhomishane
LiKhomishane libunjwe ngalendlela -
a. Sihlalo lokhetfwe nguMengameli ngekuya kwemibandzela yesigaba 12; kanye b. nalamanye emalunga langekho ngaphasi kwa-11 kantsi futsi langekho ngetulu kwa-17 lakhetfwe nguMengameli ngekulandzela inchubo lengaphasi kwesigaba 11.
UMengameli -
a. kufanele ancume linani lemalunga latawukhetselwa kuleliKhomishane ngekulandzela sigatjana (b) kepha, uma ngabe akhetsa emalunga ethemu lensha yeliKhomishane, kungenteka angete linani lelimiswe ngemuva kwekutsi kwetfulwe emagama ebantfu labakhetsiwe ngekulandzela sigaba 11 (d); futsi b. angagucula linani lelikhetfwe ngekulandzela indzima (a) ngekuhamba kwetikhatsi, kepha angehlisa lelinani kuphela uma akhetsa emalunga ethemu lensha yeliKhomishane.
LiKhomishane kufanele lakheke ngendlela yekutsi -
a. lokungenani likhombise kumelwa kabanti kwemiphakatsi legcamile kutemasiko, tenkholo netilwimi eNingizimu Afrika;
b. likhombise ngalokubanti bunyenti bebulili lobukhona eNingizimu Afrika; futsi c. ngekuhlanganyela libe nelwati nesipiliyoni lokwenele nalokugculisako mayelana netindzaba letihambelana -
nekutfutfukiswa nekuvikelwa kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo kanye netilwimi; kanye ii nekwakha sive.
Kufaneleka kwekuba lilunga
Lilunga leliKhomishane kufanele -
b. libe ngumuntfu lolungele futsi lofanele kubamba leso sikhundla njengelilunga laleliKhomishane; futsi c. livume kulandzela imigomo yeliKhomishane njengobe iphawulwe kusigaba 4.
Labantfu labalandzelako abakafaneleki kuba nobe bachubeke bangemalunga eliKhomishane:
a. Umuntfu ngenca yetimiso letiphawulwe kusigaba 47 (c), (d) nobe (e) kuMtsetfosisekelo longafaneleki kuba lilunga lesiGungu saVelonkhe;
b. Umuntfu lowehluleka kufaka sicelo sekushiya njengobe kumiswe esigabeni 16 (c);
c. umuntfu loye wakhishwa esikhundleni ngekulandzela sigaba 17; nobe d. Umuntfu loke walahlwa licala nobe sephulomtsetfo lapho inkantolo incume kutsi inzondo lesukela ekucwayaneni ngebuhlanga, buve, bulili, nobe inkholo idlale indzima.
Inchubo yekukhetfwa kwemalunga
Njalo uma kunesidzingo sekukhetsa emalunga eliKhomishane njengekusho kwesigaba 9 (b), iNdvuna kumele -
a. ikhiphe tikhangiso kumatiko etindzaba, kuvelonkhe nakusifundza ngasinye, iphindze, uma kudzingeka, nangaletinye tindlela, imeme tinhlangano nobe bantfu emiphakatsini yemasiko, tenkholo netilwimi eNingizimu Afrika kutsi baphakamise emagama ebantfu lababancomako labafanelekako ngekulandzela sigaba 10 kutsi bakhetfwe njengemalunga eliKhomishane;
b. itsatse letinye tinyatselo tekumema tinhlangano kanye nebantfu ngamunye emiphakatsini yemasiko, tenkholo netilwimi eNingizimu Afrika kutsi baphakamise emagama ebantfu lababancomako labafanelekako ngekulandzela sigaba 10 kutsi bakhetfwe njengemalunga eliKhomishane uma ngabe kuphakanyiswa kwemagama kwekucala lokwentiwe ngemuva kwetikhangiso nobe timemo lokuphawulwe endzimeni (a) kungeke kuhlangabetane netimfuneko tesigaba 9 ;
c. ihlanganise luhlu lwemagama ebantfu labaphakanyiswe kumunye walemiphakatsi leyehlukene yemasiko, tenkholo netilwimi, ngekwendlala imininingwane lemisiwe yamunye ngamunye kulabo labaphakanyisiwe; iphindze d. ikhetse libandla lekuhlunga lelinebantfu labahlonishwako esiveni ngenca yemcondvo wabo lovulekile, ngekuhlakanipha nekuvisisa imininingwane lephatselene nemiphakatsi yaseNingizimu Afrika yemasiko, tenkholo netilwimi.
Nobe ngukuphi kuphakanyiswa lokwenteke ngekulandzela sikhangiso ngekwesigatjana (a) nobe ngekulandzela simemo ngekwesigatjana (b) kufanele kwesekelwe -
a. ngemininingwane yalowo muntfu lophakanyiswako;
b. ngemininigwane yekungenela etindzabeni temasiko, tenkholo netetilwimi kwalowo muntfu lophakanyiswako, lokufaka ekhatsi luhlu lwetinhlangano temasiko, tenkholo netilwimi lapho lowo lophakanyiswako alilunga, anesikhundla nobe-ke lapho lowo lophakanyiswako angumhlanganyeli lokhutsele;
c. imininingwane yelwati nesipiliyoni kwalowo lophakanyiswako mayelana netindzaba letihambelana -
nekutfutfukiswa nekuvikelwa kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo kanye netilwimi; kanye ii nekwakha sive.; kanye d. nanobe nguyiphi leminye imininingwane lengamiswa.
Libandla lekuhlunga kufanele -
a. lihlunge bantfu labafanelekako kutsi babe ngemalunga eliKhomishane futsi labatawufaneleka kwenta umsebenti weliKhomishane;
b. lihlunge bantfu lokutawutsi kukhetfwa kwabo kuhlangabetane netimfuneko tesigaba 9 ;
c. lihlunge eluhlwini loluhlanganiswe ngekwesigatjana (c) lokungenani linani linye leliphelele nesigamu lemalunga latawukhetfwa ngesizatfu -
selithemu lelisha leliKhomishane;
sekwengetwa kwelinani lemalunga ngekulandzela sigaba 9 (b); nobe sesikhala; bese d. letfula luhlu lwalabahlungiwe kanye netizatfu letente kutsi bahlungwe kuMengameli.
UMengameli kufanele -
a. akhetse emalunga eliKhomishane kuloluhlu lwemagama ebantfu lolwetfulwe ngekwesigatjana (b); aphindze b. alandzele sigaba 9 uma enta lukhetfo lwalabo bantfu.
Sihlalo
UMengameli kufanele akhetse lilunga leliKhomishane nobe lomunye umuntfu lowenetisa timfanelo letiphawulwe kusigaba 10 njengaSihlalo.
Umuntfu lokhetfwe kuba nguSihlalo weliKhomishane kufanele abe ngulofanele nalolungele kubamba sikhundla saSihlalo.
UMengameli angakhetsa liSekela laSihlalo kumalunga lakhetsiwe eliKhomishane.
Sihlalo kanye nalamanye emalunga eliKhomishane bakhetselwa ithemu yinye yeliKhomishane, kodvwa bangakhetfwa ekupheleni kwaleyo themu, bakhetselwe yinye leyengetiwe kuphela.
Uma ngabe linani lemalunga leliphawulwe kusigaba 5(i)(b) liyakhushulwa ngaleyothemu, lilunga nobe emalunga langetwako akhetselwa lencenye lesele yalethemu lechubekako.
Imibandzela yekukhetfwa
Indvuna, ngekuvumelana neNdvuna yetetiMali, bancuma imibandzela yekukhetfwa kwaSihlalo, lisekela laSihlalo kanye nalamanye emalunga aleliKhomishane, kuphawulwa imibandzela yekukhetfwa kwemalunga aletinye tinhlangano teMtsetfosisekelo.
Emalunga eliKhomishane atawusebenta ngalokungaphelele etikhundleni tawo kodvwa Sihlalo nalamanye emalunga langengci kulamatsatfu bangakhetfwa ngalokuphelele.
Kutiphatsa kwemalunga
Lilunga leliKhomishane -
a. kumele lente umsebenti weliKhomishane ngemoya wekutfutfukisa kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana nebunye besive emiphakatsini yemasiko, tenkholo netilwimi, lokumiswe esisekelweni sekulingana, kungabandlululi nekuhlanganyela ngenkhululeko;
ngekwetsembeka; futsi nangaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa nobe kwekubandlulula;
b. kufanele libikele liKhomishane ngekutsintseka nobe ngenshisekelo ngekwesicu nobe ngasese matfupha nobe ngumlingani welilunga, umngani nobe lilunga lesihlobo lesisedvute lesingaba nekutsintseka nobe nenshisekelo nobe ngayiphi indlela eludzabeni loluphambi kweliKhomsihane, futsi kufanele liphume emhlanganweni weliKhomishane uma kusahlolisiswa lolo dzaba, ngaphandle kwekutsi liKhomishane lincuma kutsi lokutsintseka nobe inshisekelo yelilunga kuloludzaba akukabaluleki nobe akunamsebenti;
c. angeke lisebentise sikhundla nobe emalungelo elilunga kute lititfolele imbasha nobe kuniketwe lomunye umuntfu inzuzo ngendlela lengakafaneli; futsi d. angeke lisebente nganobe nguyiphi indlela licekela phasi kwetsembeka, kungakhetsi, kutimela nobe sitfunti seliKhomishane.
Nobe nguliphi lilunga leliKhomishane lelephula nobe lehluleke kuhambisana nesigatjana linelicala lekungatiphatsi kahle.
KUPHELISWA KWEBULUNGA
Umuntfu uyekela kuba lilunga leliKhomishane uma ngabe lomuntfu -
a. angasafaneleki ngekulandzela sigaba 10 kutsi abe lilunga;
b. atiyekelela ngekwakhe; nobe c. akhishwa esikhundleni ngekulandzela sigaba 17.
Lilunga lingayekela ngemuva kwekuniketa uMengameli satiso lesibhaliwe lokungenani setinyanga letintsatfu, kepha uMengameli angasemukela satiso sesikhatsi lesifishane esahlakalweni lesitsite.
Lilunga litsatfwa ngekutsi lishiyile esikhundleni salo uma ngabe lelo lunga -
a. lemukela kuphakanyiselwa esiGungwini saVelonkhe, kuMkhandlu waVelonkhe wetiFundza, kusishayamtsetfo sesifundza nobe kumkhandlu wamasipala;
b. likhetfwa esikhundleni sekuphatsa enhlanganweni yetepolitiki;
c. lisesikhundleni enhlanganweni yetepolitiki, lililunga lesiGungu saVelonkhe, lilincusa lesikhatsi lesiphelele leMkhandlu waVelonkhe wetiFundza, lililunga lesishayamtsetfo sesifundza nobe lililunga lemkhandlu wamasipala, bese lehluleka kushiya phasi leso sikhundla kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekukhetfwa njengelilunga leliKhomishane.
Kukhishwa esikhundleni
Lilunga leliKhomishane lingehliswa esikhundleni, kuphela nje uma ngabe likomiti lesiGungu saVelonkhe lonkhe litfola lelilunga linelicala lekutiphatsa kabi nobe litfola kutsi lelilunga liyehluleka kwenta umsebenti nobe lite lwati lolwanele lwekwenta umsebenti walo, futsi siGungu saVelonkhe, ngekulandzela sigaba 194 (b) seMtsetfosisekelo, litsatsa sincumo sekutsi lelo lilunga likhishwe esikhundleni.
UMengameli -
a. angalimisa kwesikhashana lilunga leliKhomishane esikhundleni nobe ngabe kunini ngemuva kwekucala kwetinyatselo tekomiti yesiGungu saVelonkhe kutsi kukhishwe lilunga; futsi b. kufanele akhiphe lelilunga esikhundleni uma siGungu saVelonkhe sesitsetse sincumo lesitsi lelo lilunga alikhishwe esikhundleni.
Kugcwaliswa kwetikhala
Uma kwenteka kuvela sikhala -
a. saSihlalo, lesikhala sigcwaliswa nguMengameli ngekulandzela singaba 12; kantsi b. selilunga njengobe kumiswe ngekwesigaba 9 (b), lesikhala sigcwaliswa ngekulandzela inchubo lebekwe kusigaba 11.
Nobe ngumuphi umuntfu lokhetselwe kugcwalisa sikhala uba sesikhundleni kwaleyo ncenye yethemu lebeyisele yalelilunga lelikhishwe esikhundleni.
SICEPHU 4: KUSEBENTA KWELIKHOMISHANE
Imihlangano
Sihlalo weliKhomishane nguye loncumako kutsi liKhomishane litawuhlangana nini, kuphi, kepha kufanele abite umhlangano kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekutfola sicelo lesesekelwa linyenti lemalunga kuts abite umhlangano weliKhomishane.
LiKhomishane kufanele lokungenani lihlangane njalo ngekota.
Sihlalo, nobe uma angekho, liSekela laSihlalo lengamela imihlangano yeliKhomishane, kepha uma ngabe bobabili bangekho emhlanganweni, lawo malunga lakhona kufanele akhetse lelinye lilunga kutsi lengamele umhlangano.
Tinchubo
LiKhomishane lingatimisela talo tinchubo, ngekutsatsisela imigomosisekelo yekwenta tintfo elubala.
Tincumo a. LiKhomishane kufanele litsatse tincumo ngendlela yekutsi kube nekuvumelana lokuphumelelisa umgomo wekubumbana ekwehlukahlukaneni njengekusho kweMtsetfosisekelo.
b. Uma ngabe liKhomishane liyehluleka kufika ekuvumelaneni ngeludzaba lolubekwe embi kweliKhomishane, sincumo ngalolo dzaba singagcina kuphela sitsetfwe ngalokusemtsetfweni ngekutsi kube nekuvota lokwesekela lombono kwemalunga lokungenani lalinyenti lelinani lemalunga eliKhomishane asaphelele.
Emakomiti
LiKhomishane -
a. lingasungula likomiti linye nobe ngetulu lelinemalunga kuphela nobe emalunga kanye nabasebenti, labatawusita liKhomishane ekwenteni umsebenti walo; futsi b. lingacitsa likomiti nganobe ngusiphi sikhatsi.
LiKhomishane -
a. kumele lincume imisebenti yelikomiti;
b. kumele likhetse lilunga lelikomiti njengaSihlalo walelikomiti;
c. lingakhipha lilunga lelikomiti nganobe ngusiphi sikhatsi; futsi d. lingancuma inchubo yelikomiti.
Kwengciswa kwemagunya nekuniketwa kwemisebenti
LiKhomishane -
a. linganiketa nobe nguwaphi emagunya eliKhomishane -
elungeni leliKhomishane;
elungeni lebasebenti beliKhomishane; nobe ekomitini leliKhomishane; futsi b. linganiketa kwentiwa kwanobe ngumuphi wemisebenti yeliKhomishane kulelo lunga nobe lilunga lebasebenti nobe likomiti.
Ligunya nobe umsebenti ngekwesigatjana -
a. kungaphasi kwaleyo mibandzela nekuyalela njengobe liKhomishane lingamisa ; futsi b. angeke kwephuce liKhomishane umtfwalo wekusebentisa lawo magunya nobe kwenta lowo msebenti.
LiKhomishane lingacinisekisa, lintjintjantjintje, nobe licitse nobe ngusiphi sincumo lesitsetfwe ngekulandzela kuniketwa kweligunya nobe imisebenti, kodvwa kute kuntjintjantjintja nobe kucitfwa kwesincumo lokungephuca kunobe ngumaphi emalungelo lokungenteka kutsi azuzwe ngenca yalesincumo.
SICEPHU 5: IKHOMFA YAVELONKHE YEKUBONISANA
Kubita ikhomfa a. LiKhomishane kufanele libambe emakhomfa avelonkhe ekubonisana lamabili ngaleyo naleyo themu yaleliKhomishane, yekucala lokufanele ibanjwe kungakengci tinyanga letingu-12 ngemuva kwekucala kwethemu lensha yeliKhomishane.
b. LiKhomishane kumele libonisane neNdvuna uma ngabe lifuna kubamba emakhomfa avelonkhe ekubonisana langetulu kwalamabili ngesikhatsi lesitsite sethemu yeliKhomishane.
LiKhomishane lingatitfolela imali yekubukana netindleko tekhomfa yavelonkhe yekubonisana kwengeta emalini leliphakelo lePhalamende macondzana nalowo msebenti.
Inhloso
Inhloso yekhomfa yavelonkhe yekubonisana kuvula inkhundla ?
a. yekubuka ?
umbiko wemisebenti yeliKhomishane, imphumelelo, tinkinga; kanye nanobe ngutiphi tiphakamiso teliKhomishane;
b. yekuhlatiywa kwenchubekelembili eNingizimu Afrika macondzana -
nekutfutfukiswa kwenhlonipho nekutfutfukiswa kwekuvikelwa kwemalungelo emiphakatsi yemasiko, tenkholo kanye netilwimi; kanye nekutfutfukiswa kwekuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana nelubumbano lwesive emiphakatsini yemasiko, tenkholo, netilwimi, ngekwesisekelo sekulingana, kungabandlululani kanye nekuhlanganyela ngenkhululeko;
c. yekuhlelwa kweticelo kanye netincomo letiya kuleliKhomishane mayelana netindzaba letiphawulwe endzimeni (b)(i) nobe (ii);
d. yekucocisana ngetisombululo letiphambi kwekhomfa mayelana neticelo kanye nabocalangaye lokucondziswe kuleliKhomishane; kanye e. nekugcugcutela kutsakasela kuba mihibahiba lokukhona ngekwemasiko, tenkholo, netilwimi.
Kubunjwa
Ikhomfa yavelonkhe yekubonisana ingabunjwa bantfu labangamenywa liKhomishane, kepha kufanele bafake ekhatsi -
a. emalunga eliKhomishane;
b. titfunywa letivela emiphakatsini yemasiko, tenkholo netilwimi;
c. titfunywa letivela kuyo yonkhe imikhandlu yemphakatsi leyemukelwe ngekulandzela sigaba 37;
d. titfunywa teNdlu yebaHoli beNdzabuko, teliKhomishane lemaLungelo eLuntfu laseNingizimu Afrika, liBhodi letiLwimi tonkhe taseNingizimu Afrika, liKhomishane lekuLingana ngekweBulili kanye neliKhomishane laVelonkhe leLusha;
e. titfunywa letivela kuhulumende wavelonkhe letikhonjwe yiNdvuna;
f. titfunywa letivela kubohulumende betifundza letikhonjwe nguNdvunankhulu waleso sifundza lesitsintsekako; kanye g. netitfunywa letikhonjwe nguhulumende wendzawo lohlelekile.
LiKhomishane kumele -
a. ngekusebentisa tikhangiso kumatiko etindzaba, kuvelonkhe nasesifundzeni ngasinye, limeme imiphakatsi yemasiko, tenkholo, netilwimi kutsi iphakamise emagama alabo labatawuba titfunywa tekuyomela lemiphakatsi kulekhomfa yavelonkhe;
b. litsatse letinye tinyatselo tekumema tinhlangano kanye nebantfu ngamunye kucinisekisa kutsi kunekumelwa ngalokubanti kwetitfunywa njengekuphawulwa esigatjaneni (b).
LiKhomishane, ngemuva kwekubonisana neNdvuna, -
a. lingancuma bunyenti belinani lelisetulu lemalunga latitfunywa kukhomfa yavelonkhe yekubonisana; futsi b. lingancuma bunyenti belinani lelisetulu lemalunga langakhonjwa nobe langamenywa ngekwekulandzela sigatjana (d), (e), (f) kanye na-(g).
Linani letitfunywa letikhonjiwe nobe letimenywe ngekulandzela sigatjana (d), (e), (f) kanye na-(g) akumelanga libe ngetulu kwencenye yinye kulokutsatfu (1/3) yelinani lebunyenti lelisetulu letitfunywa kukhomfa yavelonkhe yekubonisana.
Nobe ngusiphi sikhungo nobe inhlangano letfumela titfunywa tekuyimela kukhomfa kumele icaphele kutsi kuba nekulinganisa ngekwebulili uma kuphakanyiswa titfunywa.
Tinchubo
LiKhomishane lincuma -
a. tihloko teluhlelo lwekhomfa yavelonkhe yekubonisana; kanye b. netinchubo lekufanele tilandzelwe kulekhomfa yavelonkhe yekubonisana, kepha umuntfu lowengamele luhlelo lwemhlangano angakhipha sincumo nganobe yini lengavela kulowo mhlangano.
Sihlalo
Sihlalo weliKhomishane, nobe uma Sihlalo angekho, liSekela laSihlalo nobe lelinye lilunga leliKhomishane lelikhetfwe liKhomishane lingengamela umhlangano wekhomfa yavelonkhe yekubonisana.
Tincumo
Lowo muntfu lowengamele umhlangano wekhomfa yavelonkhe yekubonisana kufanele etfule nobe ngusiphi sincumo lesemukelwe ngulekhomfa kuliKhomishane kutsi lisicabange.
SICEPHU 6: TEKUPHATSA NETETIMALI
Kukhetfwa kwesiphatsimandla lesengamele
LiKhomishane kufanele likhetse umuntfu njengesiphatsimandla lesengamele seliKhomishane.
Lesiphatsimandla lesengamele siphatsa sikhundla -
a. sikhatsi lekuvunyelwene ngaso lesingengci iminyaka lesihlanu, kepha singavuselelwa;
b. ngaphasi kwemibandzela levamise kusetjentiselwa basebenti beliKhomishane; kanye c. nangekwetimiso nemibandzela lokwendlalwe esivumelwaneni sekucashwa lesibhaliwe lokufanele sifake ekhatsi timiso nemibandzela leyendlala lizinga lemsebenti lolindzelekile.
Imisebenti yesiphatsimandla lesengamele
Siphatsimandla lesengamele seliKhomishane ngiso lesibukene nekutiphendvulela ngemabhuku etimali teliKhomishane.
Siphatsimandla lesengamele sinesibopho -
a. sekwakha nekutfutfukisa tekuphatsa ngelikhono;
b. kuhlela, kulawula nekuphatsa bonkhe basebenti, kufaka ekhatsi bantfu labatfunyelwe kuleliKhomishane labavela kunobe nguluphi luhlangotsi lwembuso;
c. kugcinwa kwemphatfocatsa kwebasebenti; kanye d. nekuchutjwa kwetincumo teliKhomishane.
Njengemuntfu lonekutiphendvulela ngemabhuku etimali lesiphatsimandla lesengamele sinesibopho -
a. ngato tonkhe timali letingenako kanye nenchitfo yeliKhomishane;
b. ngemphahla yeliKhomishane nekukhokhela tonkhe tindleko; kanye c. nangekulandzelwa uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi wanga-1999 (UMtsetfo No. 1 wanga-1999) ngendlela lefanele.
Imibandzela yekucashwa kwebasebenti
Umsebenti waleliKhomishane ucashwa ngaphasi kwemibandzela yekucashwa lemiswe liKhomishane.
Timiso nemibandzela kufanele kuhambisane nesisekelo semagugu nemitsetfomgomo lekusigaba 195 seMtsetfosisekelo.
Basebenti bahulumende nalamanye ematiko ahulumende labatfunyelwe kuliKhomishane kufanele bente umsebenti wabo ngaphasi kwesiphatsimandla lesengamele seliKhomishane.
Emalungelo emhlalaphasi
Nanobe ngubani locashwe njengemsebenti weliKhomishane angaba lilunga lesiKhwama setiMali semHlalaphasi sebaSebenti baHulumende lesiphawulwe kusigaba 2 seMtsetfo wemHlalaphasi webaSebenti baHulumende, 1996 (Simemetelo No. 21 sanga-1996).
Umsebenti weliKhomishane loba lilunga lesikhwama semhlalaphasi unelilungelo lekutfola tinzuzo tempesheni nemhlalaphasi sengatsi bekangumsebenti wahulumende.
Timali
LiKhomishane linelilungelo lekutfola imali leliphakelo lePhalamende njalo ngemnyaka letakwenta kutsi likwati kwenta umsebenti walo ngalokufanelekile.
Ngetinhloso tesigatjana , liKhomishane -
a. kufanele letfulele iNdvuna tilinganiso tenzuzo nencitfo yeliKhomishane yemnyaka wetimali lolandzelako, kepha ngembi kwelusuku lolumiswe yiNdvuna; futsi b. lingetfula kuNdvuna nganobe ngusiphi sikhatsi semnyaka wetimali tilinganiso tenzuzo yeliKhomishane nencitfomali lengetelwe kulena lephawulwe endzimeni (a).
LiKhomishane lingaphuma litifunele tipho, iminikelo, nobe lusito lwekwelekelelwa kute leliKhomishane likwati kuhlangabetana netinhloso talo, kepha-ke leto tipho, minikelo nobe lusito lwekwesekela kufanele kwentiwe ngekulandzela uMtsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi wanga-1999 (uMtsetfo Nombolo 1 wanga-1999) kanye nanobe ngutiphi timisomtsetfo kanye nemiyalelo lemiswe yaphindze yasukunyiswa ngephasi kwaloMtsetfo.
LiKhomishane kufanele libuyisele imali lengamange isetjentiswe ekupheleni kwemnyaka wetimali esiKhwameni saVelonkhe saMalingena emalini lekhokhelwe liKhomishane ngekwesigatjana , ngaphandle kwekutsi iNdvuna yetiMali incume ngalenye indlela.
Kucwaningwa kwemabhuku
UmCwaningimaBhuku-Jikelele kufanele acwaninge ema-akhawunti kanye nekugcinwa kwemabhuku etimali teliKhomishane.
SICEPHU 7: IMIKHANDLU YEMIPHAKATSI
Siphakamiso sekumiswa kwemikhandlu yemiphakatsi
Bantfu labangemalunga emphakatsi wemasiko, tenkholo nelulwimi bangabumba, bangenele baphindze bachube tinhlangano temasiko, tenkholo netetilwimi kanye naletinye tikhungo temmango njengekusho kwesigaba 31 seMtsetfosisekelo.
LiKhomishane lingancoma kumphakatsi lotsite longakahleleki, kutsi ucambe uphindze umise umkhandlu wemphakatsi esigabeni sesifundza nobe savelonkhe uma ngabe kumiswa kwalowo mkhandlu kutawuhambisana naloku -
a. kutfutfukisa nekuvikela emalungelo alowo mphakatsi; kanye b. nekukhutsata nekutfutfukisa kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana kanye nekubumbana kwesive kumphakatsi ngamunye kanye nakumiphakatsi lehlukene eNingizimu Afrika.
Kwemukelwa kwemikhandlu yemiphakatsi
Umkhandlu wemphakatsi lobhekeke ngekwesigaba 36 nobe , ngekulandzela indlela lemisiwe, ungafaka sicelo kuleliKhomishane kutsi wemukelwe.
LiKhomishane lingemukela umkhandlu wemphakatsi ngalokubhaliwe ngekwenjongo yekumbandzakanyeka kukhomfa yavelonkhe yekubonisana kanye nesigaba 38.
Umkhandlu wemphakatsi lowemukelwe ngekulandzela sigatjana ungafaka sicelo kuleliKhomishane nobe-ke kunobe nguluphi lolunye luhlangotsi lwembuso kutsi utfole lusito lwetetimali.
Tinhloso temikhandlu yemiphakatsi
Tinhloso temikhandlu yemphakatsi leyemukelwe ngekulandzela sigaba 37 kufanele kutsi kube -
a. kulondvolota, kukhutsata nekutfutfukisa emasiko, inkholo nobe lulwimi lwalomphakatsi leyemukelelwa wona; nobe b. kweluleka liKhomishane, kanye nekusita liKhomishane etindzabeni letimayelana nekuphumelela etinjongweni teliKhomishane.
SICEPHU 8: TINDZABA LETINHLOBONHLOBO
Tinyatselo temtsetfo letitsatselwa liKhomishane
UMtsetfo wekutiPhendvulela kwaHulumende ngemaCala, 1957 (UMtsetfo No. 20 wanga-1957) usebenta ngetingucuko letifanelekile, kantsi nobe ngabe ngukuphi lapho usebenta khona lowoMtsetfo, lapho kukhulunywa khona ngeNdvuna yelitiko lelitsintsekako, loko kufanele kutsatfwe ngekutsi kukhulunywa ngaSihlalo weliKhomishane.
Akunamuntfu, kufaka ekhatsi neliKhomishane, longaba nelicala nganobe yini leyentiwe nobe lengamange yentiwe ngenhloso yebuhle nakwentiwa umsebenti weliKhomishane ngekuya kweligunya laloMtsetfo.
Timisomtsetfo
INdvuna, ngemuva kwekubonisana neliKhomishane, ingenta timisomtsetfo mayelana nanobe nguluphi ludzaba -
a. lokufanele lumiselwe ngekuya kweMtsetfo; kanye b. nalolo iNdvuna ibona kufanele ilulawule ngesidzingo nangekufaneleka kuze tinhloso teliKhomishane tiphumelele.
Tephulomtsetfo netijeziso
Umuntfu wenta sephulomtsetfo uma ngabe lowo muntfu -
a. aphazamisa inchubo yeliKhomishane, nobe likomiti, nobe ikhomfa yavelonkhe yekubonisana;
b. aphazamisa, atsikabete, nobe asongele emalunga eliKhomishane nobe likomiti leKhomishane, nobe titfunywa tekhomfa yavelonkhe yekubonisana ngalesikhatsi tisebentisa emagunya ato nobe ngalesikhatsi tenta umsebenti wato ngekuya kwaloMtsetfo;
c. wenta intfo layicabangisisile kufaka liKhomishane umoya nobe likomiti leKhomishane ngendlela lengakafaneli ngalesikhatsi liKhomishane libuka indzaba letsite;
d. emva kwekubitwa ngekuya kwesigaba 7 (a) ahluleke -
kuba khona emhlanganweni weliKhomishane nobe likomiti lekuphenya ngesikhatsi nasendzaweni lebekiwe kulelisamanisi; nobe kuhlala emhlanganweni adzimate akhululwe liKhomishane nobe likomiti; nobe e. emuva kwekubitwa ngekuya kwesigaba 23 (b) ale -
kuvela embi kweliKhomishane nobe likomiti;
kuphendvula imibuto; nobe kukhipha incwadzi lephawulwe kumasamanisi, nobe lenalomuntfu losemhlanganweni.
Nobe ngabe ngubani lotfolakala anelicala ngekwesigatjana angahle ahlawule nobe aboshwe sikhatsi lesingengci umnyaka, nobe ahlawuliswe aphindze aboshwe njengobe sekuphawuliwe.
Sihloko lesifishane nekucala kusebenta
LoMtsetfo ubitwa ngekutsi nguMtsetfo weliKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo netiLwimi, 2002, kantsi ucala kusebenta ngelusuku lolutawuncunywa nguMengameli ngesimemetelo kuGazethi.
